Maasondid kasutavad ära maasügavuses oleva soojuse

Maasondid võtavad kasutusele maapinnas akumuleerunud energia kuni 200 m sügavusest. Need koosnevad vertikaalselt paigaldatud plastiktorudest, milles ringleb keskkonnasõbraliku külmumiskindel aine, soola vesilahus. Maapinda akumuleerunud soojus kandub üle sellele ringluses olevale soolalahusele. Soolalahus annab soojuse soojuspumba kaudu ära küttesüsteemi.

Maasondid ei vaja suurt maapinda. Ühest puuraugust piisab, et maasoojust 50 – 200 m sügavusest kätte saada. Puuraukude sügavus ning maasondide arv määratakse kindlaks Teie soojuspumba paigaldusprojektiga. Soojuspump töötab suletud ringvoolusüsteemis. Seetõttu on see, ühendatuna maasondiga, väga pika kasutuseaga ning peaaegu hooldusvaba.

Maasondid saavutavad veidi kõrgema energiaefektiivsuse, kui mapinna lähedale paigaldatavad maakollektorid, kuigi maasondide puuraugud on seotud suuremate rahaliste kulutustega. Puuraukude rajamiseks on vajalik saada ametlik kooskõlastus.

Maakollektorid kasutavad ära maapinnalähedase soojuse

Plastiktorudest koosnevad maakollektorid paigaldatakse horisontaalselt maapinda 1,20 – 1,50 m sügavusse rea järjestikuste paralleelsete silmusharude kujul. Need kasutavad samuti ära maapinda salvestunud energia soolalahuse ringluskontuuri abil, mis on ühendatud soojuspumbaga.

Maakollektori mõõtmed määratakse täpselt kindlaks Teie soojuspumba projekti koostamisel. Põhimõtteliselt võite Te seejuures lähtuda rusikareeglist, et maakollektori pindala peab olema ligikaudu kaks korda suurem, kui hoone köetav pind. Maakollektorid on ette nähtud suurema pindalaga maatükile paigaldamiseks ning nende soetushind on mõnevõrra madalam, kui maasondidel.

See, kui palju soojust maapinnast on võimalik kätte saada, sõltub eelkõige maapinna niiskusest. Eriti häid tulemusi annavad niisked savipinnased, vähem tulemuslikud on suure liivasisaldusega pinnased.

Tänu suletud ringluskontuurile on soojuspump, ühendatuna maakollektoriga, väga pika kasutuseaga ning peaaegu hooldusvaba.

Muide: maapinda, mille alla on paigaldatud maakollektor, võib täielikult haljastada.

Puurkaevud kasutavad ära pinnasevees oleva energia

Puurkaevude abil võetakse kasutusele pinnasevette päikesest salvestunud energia. Toitekaevust võetakse pinnasevett ning suunatakse soojuspumpa. Jahtunud vesi suunatakse järgnevalt väljundkaevu (heitekaevu).

Kaevud mõjutavad Teie aia ilmet vaid minimaalsel määral ning neid võib lisaks ära kasutada kastmiseks. Pinnaseveel on võrdlemisi püsiv ning - isegi talvel - suhteliselt kõrge temperatuur. Soojuspump saavutab seetõttu kõrgeid võimsusteguri näitajaid.

Eeltingimusteks kaevu kasutamiseks soojuse saamiseks on piisava koguse pinnasevee olemasolu ning veekaitsealase kooskõlastuse saamine. See kasutusmoodus on seotud suuremate rahaliste kulutustega kui maasondi puuraugu rajamine.